HEII!
Minu tervisliku toitumise teine nädal on lõpule jõudnud. Peaaegu edukalt. Mõne üksiku kõrvalepõikega. Eile sõin popcorni ja täna käisin kinos, kust ilmselgelt ei puudunud popcorn. Reedel oli Karli ja Elise sünnipäev, kus ma sõin krõpsu, aga siiski üleüldises pildis olen ikka väga hästi hakkama saanuud. Keep it going.
Käisin see nädal kaks korda kinos. Kolmapäeval käisime emaga vaatamas PÖFF'i filmi "Black bird", mis oli lihtsalt nii uskumatult-ebanormaalselt hea film. Kurb ja ebaõiglane ja arusaamatu ja ikkagi nii kuradi hea.
Kui ma kellelegi sellest filmist räägin, on mul alati pisarad silmas ja ma tahaks seda kõike nii emotsionaalselt kui võimalik edasi anda, aga tegelikult peaks seda ise nägema, aga ma tahan ja annan endast parima, et see kuidagi teieni ka tuua.
Põhimõtteliselt räägib see film ühest poisist (nimede mälu on nii ääretult halb, et ma ei näe isegi vaeva, et selle poisi nime meenutada), kes on gooti. Teistest erinev, aga mitte halvem kui teised. Erinevus ei tähendagi ju teistest halvem olemist. Ta on lihtsalt ERILINE. Ma ei tea kellele ma seda hetkel üritan selgeks teha. Ise ma saan ju sellest aru. Neile, kes erinevusi ei salli ilmselt. Kelle jaoks peavad ilmselt kõik seinaga ühte värvi olema.
Seda poissi kiusatakse koolis jõhkralt ja ta otsib abi psühholoogilt, kes soovitab kõik mõtted kirja panna. Ilmselgelt unustas ta mainida, et kuhugi märkmikusse, aga poiss kirjutab kõik oma mõtted internetti- kohta, kus kõik on kõigile kättesaadav. Ta kirjutab sinna kõik kõige kurjemad ja suvalisemad mõtted. Ta hakkab sinna kirjutama lugu sellest, kuidas ta läheb kooli ja laseb kõik maha ja tal on juba relv laetud ja kõik peavad tundma seda valu, mida tema juba tundnud on. Aga see on kõigest lugu. Tema väljendusviisiks ongi lihtsalt kirjutamine. Ta ei mõtle seal kirjutatut kordagi tõsiselt.
Niisiis satuvad kõik need "lood" kõigi vanemate ja kooli ja politsei kätte. Kohtus otsustatakse, et poiss peab minema vanglasse, sest ta on "kogukonnale ohtlik". Lõpuks saab ta tänu sellele, et ta on tegelikult täiesti normaalne vanglast välja ja "sulab halli massi". Peab eemale hoidma kõigest normaalsest. Peab vaatama nendele, kes teda kiusasid alt ülesse. Kõige kurvem on see, et ta peabki muutuma seinaga ühte värvi. Olema samasugune nagu kõik need basic bitches. Olema selline nagu ühiskond ette näeb.
Ühesõnaga. Nii hea on vaadata filmi, kui sa ühel või teisel moel ennast samastada saad. Ma olen erinev ja ma arvan, et kõik teised peaksid seda aktsepteerima. Ja mitte ainult minu puhul. Kõigi puhul.
Ükskõik mis filmis juhtus ja ükskõik kuidas selle poisiga oli. Mina tean kes ma olen, kes ma tahan olla ja kes ma ei taha olla. Stay true to who you are.
Nädala lõpetasin Twilighti viimase osa "Breaking dawn part II" vaatamisega. Film oli kuidagi liiga dramaatiline. Kui sa oled harjunud, et film hakkab lilleliselt ja normaalselt, vahepeal on action ja lõpp on jälle tore ja peaceful, siis sellles filmis oli lihtsalt KOGUAEG mingi draama ja võitlus ja lõpp oli selle kõige kohta liiga hea. Lemmikuks osaks jääb siiski eelviimane "Breaking dawn part I".
Ma ei väida, et see halb oli. Hea oli. Tõesti kohe. Aga ilmselt oli üks põhjustest lihtsalt see, et see sai nüüd lõplikult läbi ja kõik need 5 aastat, kui me oleme neid osasid oodanud ja neid kinos vaatamas käinud, on nüüd läbi saanud. Ma ei nutnud filmi pärast vaid sellepärast, et see nüüd läbi sai. Nagu Harry Potter. Mida ma nüüd fännan ja vaatamas käin? Millise saaga dvd-sid ma nüüd koguma hakkan? Kuradi kurat.
Vahepeal on elu so good olnud. Järgmine nädal on täielik ajusurm. Kontrolltööd inglise keeles, füüsikas, matemaatikas, kunsti ajaloos. Vastamine vene keeles, prantsuse keeles ja reedel on teine kollokvium. Fuck my life.
Sain oma Austraalia lennupiletid kätte!! Varsti olengi seal. 16 päeva veel. Täiesti lõpp. Nii palju on teha. Viimased gurlsnightid ja sünnipäevad. Ema teeb minu eest nii palju ettevalmistusi. Ükspäev ostsime juba esimesed vajalikud asjad.
Body Shopi lennukikomplekt, kuhu ma kõik vajalikud vedelikud saan panna mwhahaha
ja et ma ära ei eksiks
Vahepeal oli meil palybox. Saime 2.koha. Pole üldse kurb, sest võitjad väärisid seda. Mina mängisin nümfi.
Eelnes väike juuksurikülastus. Nüüdseks on mul juba teistsugune soeng muidugi.
Reedel oli Elise ja Karli topeltsünna ja Karliga olime rõõmsad, kui saime finally peale mitut tundi toad kaunistatud. Teemaks oli tutipidu ja elu näitab, et kui tüdrukud üritavad välja näha koolitüdrukud, siis oleme me kõik litsid. Armas.
Ükspäev käisime emaga Horteses. Ostsin paar asja oma vannituppa ja magamistuppa.
Roosad padjad, mis mu niigi roosasse tuppa nagu valatult sobivad
Ehtekarp, kuhu ma panin punase lipsu ka külge
Olge tublid ja täna kuulake meie Queeni esitust.
No comments:
Post a Comment