Forgive us for what we have done. Cause we are young.

TSAUUUU


If anyone dares touch what you do...because it's so good. - Midagi sellist kuulda, oleks ilmselt heaven? Kõige suurem rahulolu? Lihtsalt väga-väga-väga-väga imeline tunne? Ilmselt midagi sinna kanti.

Noh, mis mul siin täna juhtus. Väga midagi. Vaatasime issiga moto gp-d ja DANI PEDROSA panni kinni, aga üldvõitu ta vist ikkagi ei saa. Noh ta peaks võitma kõik ülejäänud sõidud ja lorenzo peaks mingis sõidus 3. koha saama. Noh pöidlad pihku igatahes. Väga palju kukkumisi oli. Loodame, et kõik on ikka terved.


Emme kutsus päeval mere äärde jalutama, aga nii halb ilm oli ja ma ei läinud. Kui ta kodust ära läks jäi vihm järgi ja päike tuli välja. Võimas -.-. Noh, lähen teinekord siis.


Eile lugesin ühte artiklit. Päris paljud on teist seda kindlasti lugenud ka. Noh igatahes siin see on: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/jaan-toots-valib-oxfordi-ja-cambridgei-vahel.d?id=65024032 . Kõik on väga tore. Tõesti. Väga hea meel, et hoitakse Eesti lippu kõrgel. AGA what is this absolute FUCKERY??????  " 6.30 äratab mind Mustamäe korteris iPhone’i kõige karmim alarm." ja "Arvutikotis on lisaks arvutile (MacBook Pro) vaid üksainuke õpik ja paar vihikut, sest tunnid ei ole meil valdavalt õpikupõhised." MIKS? Jutt oli sümpaatne selle hetkeni kuni ma nägin sõnu iphone ja macbook pro. Milleks sa sellist asja mainid? Et oled nagu parem kui teised? Kedagi ei huvita su asjad vaid see MIDA SA TEED. Päriselt.
Appi kuidas sellised inimesed minu silmis langevad. Mitte, et teda või kedagi teist minu arvamus kotiks. Lihtsalt kurvaks teeb millised väärtushinnangud inimestel on.
Kui ma saaks maailmas midagi muuta, siis ma kaotaks ilmselt raha ära, et kõik oleksid võrdsed ja ühtemoodi õnnelikud. Et raha ei teeks kedagi õnnelikuks vaid õnnelikuks teeks kõik muu miljon korda olulisem siin maailmas. Ma veendun selles iga päevaga aina rohkem. Ja mul on hea meel inimeste üle, kes on majanduslikult paremas seisus, aga ei näita seda nii haletsusväärsel kujul välja.






Mõtlesin, et pean teiega kindlasti oma armsat lokki jagama, kes läheb iga päevaga aina kelmikamaks.

Issand jumal, eile õhtul. Nägin Olegi skypes (kuigi ta ei tohiks seal käia, oh musu sa nii badass) ESIMEST KORDA. Liveis. Täitsa teda. Ah kui hea. Tegin kiirelt screenshote ka. Võinoh teise korraga tegin.

What else? 

AMEN.



Ma siin hakkasin mõtlema, et mina ja Maarja oleme väga lähedasteks saanud. Kohe väga-väga. See on nii hea. Mõnikord ei kattu meie arvamused üldse. Samas mõistame me teineteist sõnadeta. Kõik kuidagi loksub paika. Aina tihedamini panen ma tähele, et me lõpetame teineteise lauseid. Maailma asjadest on ühesugune arusaam ja samad mõtted. Samas ei ole ka. Mul on Maarjalt nii palju õppida ja temal ilmselt minult ka. Ta võib mulle helistada öösel kell 2 ja mina talle. Ma võin talle kõige suuremaid saladusi usaldada. Ma võin temalt ilma piinlikust tundmata ükskõik mida küsida. Ma võin tema peal oma hellust välja elada ja temaga kõige deepimaid mõtteid jagada. Mõnikord lihtsalt veab selliste inimestega.
Samamoodi on ilmselt Ragnega. Kuigi seda hakkasin ma rohkem suvel tundma. Suvel on üldse kõik parem. Ma tunnen, et meil on teineteiselt nii palju õppida. Ma tunnen, et sa oled ennast MULLE kõige rohkem avanud. Ma tean, et sa usaldad mind maailma lõppu ja tagasi. Sellised asjad loevad vist siin kurjas maailmas kõige rohkem. Sa oled kõike head, mis sinuga juhtub nii väga väärt. Ma tahaks sulle mõnikord mingit enesekindlust süstida, sest sa oled päriselt ka nii imeline.
Oh, te olete nii kallid.
Mitte nüüd, et teised peavad ennast kuidagi puudutatuna tundma. Üldse pole nii.



MUUSIKAT ka. Tahaks Childish Gambinot tegelt koguaeg teiega jagada. Ah ta on nii amazing. Ta on ilmselt kõige vihasem artist ja aint even mad. 

Do you believe in life after love?

HELLO KITTYS!


Ma olen hetkel nii full of love, et teil läheb vist süda pahaks. Olin terve päev uurimistöö ja x factori lainel ka. NO APPI. Aga ma ei ole isegi kade. Mul on hea meel, et maailmas on nii palju nii imelisi muusikuid. :)

Meil sai täna kallaga aasta ja 2 kuud!! Veits mad. Juba? Nii imelik, et ma ei näinud teda täna ja me ei teinud midagi koos, aga no olgem ausad ega me poleks siis ka ilmselt midagi teinud, kui ta siin oleks. That's just us. Igapäev on eriline, mitte aint siis kui mingi tähtpäev on. Noh, mõnikord, kui me oleme midagi teha üritanud, on pisarateni naljakalt välja kukkunud :D. You know. Igatahes, LOVE YOUUU BABESTER JAA IGATSEN JA KALLISTAN JA SAADAN PAISID JA VEEL KALLISID JA KUTSUSID JA KIISUSID JA MUSISID JA TAHAKS SIND CUDDLIDA KATKI JA SA OLED MU MAAILMANABA ♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥ lovelovelovelovelovelove.
Oi issand, nii roosaks ja punaseks läks. Noh, vähemalt jõudis kohale.

Kui juba siis juba ja panen paar kiisumat pilti ka.

Mumeelest Oleg jäi mega hästi peale.

Täna tegime emmega palju toredaid asju koos. Hihihi. Still best mom, isegi kui sa kõik mulle ostetud kommid ära sööd, aga ma tean, et tegelikult teed sa mulle sellega head.
Igatahes, käisime täna poes ja olime vähemalt pool tundi kauem poes, sest vaatasime kõik asjad läbi, et ega kuskil glükoosisiirupit pole. Nimelt me ei osta enam ühtegi toodet, mis sisaldab glükoosisiirupit. Tahate teada miks ka jam? No emme loeb siin tarkasid raamatuid ja vaatab veel targemaid saateid, kus räägiti põhjustest miks ameeriklased nii rasvunud on. Põhjuseks on glükoosisiirup, mida on neil igalpool. Samuti, miks avastatakse aina rohkem lastel diabeeti? Just sellepärast, et suhkrut asendatakse selle jubedusega. Ühesõnaga meie seda enam ei söö. Otsisin täna KÕIK jäätised läbi, kus seda poleks. Väike Tom šokolaadiga, lehmakommi jäätis, virsiku Tom jnejne ja KÕIGIS on seda. Ainuke hea jäätis, kus seda pole on tavaline Raks. Mitte see kahepoolne- selles on ka. 
Tegime emspiga diili, et millalgi teeme paastunädala ka. Peale seda peaks hakkama muidugi tervislikult toituma ka, aga eks vaatab seda asja. Peab oma organismi ära puhastama.


Tegin siin täna oma uurimistööd ja hakkasin raamatukogu raamatutele mõtlema. Mu emps ostab kõik raamatud mida ta lugeda tahab ja sellepärast on meie üks tuba nagu raamatukogu. Tulge laenutama! Mulle meeldivad raamatukogu raamatud aga palju rohkem. Põhjus on vist selles või mulle vähemalt meeldib mõelda, et selles, aga mulle tundub, et neil on nii palju lugusid rääkida. Mõelge, kus see raamat käinud on. Kõik need kodud, erinevad käekotid ja seljakotid. Ühest raamatukogust teise. Käest kätte. Eriti veel väga vanad raamatud. Mulle nii meeldib mõelda, et peale raamatus oleva teksti on raamatutel veel tuhat lugu, mida jutustada. Me ei saa ilmselt või kohe päris kindlasti nendest lugudest isegi mitte aimu, aga mõte sellest, et need seal on, on juba väga vahva :).


Mis veel? No näiteks mu ranne valutab jälle jõhkralt ja loomulikult tänu kaugushüppele. Vähemalt sain kaugushüppe 5. Sellegipoolest polnud seda valu väärt. Peaks tegelt selle randmel oleva muna seest vee välja laskma võtta, aga ma kardan neid arstitädisid liiga palju.
  

Nüüd ootame issit koju ja vaatame Mr.Beani. Marley & Me jääb täna vist ära, aga no worries. Meil see dvd olemas. Pole praegu erilist nututuju ka.



Päris hea, et ma juba tegin avalikuks ja kõik ja andsin MAARJALE lingi ja unustasin ära, et appi MUUSIKA. Avastasin täna jälle Lykke Li. Ma isegi ei tea kuidas, aga ta on nii wicked jällegi. Läheb blogiga kokku ka. Siuke mõnus tuju peab ka selleks olema. Mul on.

Ilusat laupäeva õhtut Teile ja ärge liiga purju jooge!

Don't think, just do.

HELLO MY MUFFINPIES!

It's so good to love someone so much it hurts. I don't know how peole survive this. Honestly... i don't.

Täna istusin kodus ja magasin ja olin haige. Tegelikult oli sellegipoolest asja ette ja taha ja igalepoole päev. Aeg iseendaga ja vaatasin paar head filmi ja mõned saated ja avastasin uut muusikat.

Esiteks vaatasin ma täna sellist filmi nagu LOL. See on mu lemmikfilm nüüd. Täiesti kindlalt.
Kiire sisukokkuvõte on selline, et üks 17-aastane tüdruk ja sama vana poiss on parimad sõbrad. Tüdruk läheb oma poisist lahku "I just want you to know, that if I were him, I'd never let you go" ja hakkab oma parima sõbraga rohkem ja rohkem koos aega veetma. Tüdruk armub muidugi ära, aga ei taha sõprust ära rikkuda, aga sama tunneb ka poiss. Vahepeal on mingid arusaamatused, aga teel Pariisi lepivad nad ära ja hiljem ongi päriselt koos. "I've been crazy for you all this time."
Tundub jube lame, aga film on nii hästi üles ehitatud ja nii lihtne on ennast kõigiga samastada. Nii ilusad kaadrid ja nüüd ma saan aru, miks terve tumblr neid gife täis on. See kuidas filmis ära lepiti ja mõisteti ilma sõnadeta, oli igakord nii hästi tehtud ja kõikide omavahelised suhted- tahaks teile pai teha. (Ja noormees, kes on peaosas, on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hothothothot as hell !!).

Vaatasin uut HOW I MET YOUR MOTHERI osa. Nii looking foward juba järgmisi ja ei taha, et see üldse läbi saaks. Oeh, nüüd on mul jälle üks ajaviide olemas. Nagu seda aega jube palju üle oleks.


No kuna ma haige olen, siis sonisin ma öösel päris korralikult. Ärkasin ise oma sonimise peale üles. Sain aru, et olin läbi une issiga rääkinud, keda isegi kodus pole. Nägin teda unes ja pidin kurtma. Emme ütles ka, et kaebasin issile ära, et meil pole kunagi süüa kodus, kui teda siin pole. Miks mitte.


OLEG HELISTAS MULLE!! Reede on nüüd vist see päev kui me telefonis räägime. Feels so good. Ta hääl on kõige parem heli maailmas. Mul on nii hea meel, et ta seal paradiisis on. Ta on täiega seda kõike väärt. Tahaks sind cuddlida.


Täna on meie kooli rebastepidu, aga don't feel like tahaks seal olla. So, üldse ei ole kurb. See nädalavahetus tuleb vist üldse perega ja kodus. Ma vajan seda väga-väga. Ärge mind liiga palju igatsege.


Noh muidugi priceless oli tänane otseülekanne koolist. Feels so special. Jagan teiega mõnda pilti ka.

Jagan teiega siis minu jaoks väga olulist MUUSIKAT ka.

ILUSAT ÕHTUT!

Head ööd

HEI RAHVAS!

Ma olen vist jälle haige. Võinoh päris kindlasti olen. Jubeee sitane seis. Ei viitsi haige üldse olla.

Igatahes, täna oli lõbus päev jällegi. Tegime 9b koosseisus pilti ehk siis Mina, Anni, Ragne, Henrik, Ilona, Ailar, Rene, Merian, Aki, Marelle, Joonas ja rohkem vist polnudki? Väga vabandan, kui kellegi ära unustasin, aga ma täna nii udu ka. Tegime nii debiilse pildi, et ma ausaltöeldes ei julge seda vaadatagi.
Noh tegelt oli tore. Fotograaf ütles meile, et "PALUN ÄRA KARJU MULLE KÕRVA". Mille peale me muidugi kõik naerma hakkasime, aga see selleks. Rene ja Anni tegid nalja. Rene keerutas Annit ja see nägi niii kurb välja, et ma pole vist kunagi niimoodi naernud.


Naerame emmega praegu niimoodi õe üle, et valus hakkab ja pisarad voolavad. Õde saatis emale hommikul kell 8 sõnumi. "Emme mul on gingad katki". Natukese aja pärast tuli uus sõnum. "Palun vasta". That's my girl. Appi kui naljakas on.

Ja kõige armsam lugu juhtus vist täna. Mitte ühtegi imestunud nägu, et mu õega. No igatahes, ta käib esimeses klassis, aga neljapäeviti käib oma vanas lasteaias flööditunnis. Läks täna ka sinna, aga enne ootas oma rühmas. Rühm oli millegipärast tühi ja mu õde jäi lihtsalt sinna üksinda kogemata magama. Lõpuks ärkas üles ja keegi oli talle teki peale pannud ja jõudis tunni lõpuks flööti ka. NII ADORABLE. Tahaks ka, et ma saaks lasteaias magamas käia. Küsisin, et issand, kuidas see juhtus ja vastuseks sain "ma olin niii väsinud ju" :').


Käisime täna veel Maarjaga hessis ja peale seda läksin laulma. Uus poiss on nii tore. Päriselt ka. Jagab mu värdjaid nalju. Me gusta. Pilgud ütlesid juba ka kõik ja sõnu polnud enam vaja, et mõista. Assa Mait. Megacool, et ta sai Grease'i castingutel 24 parima hulka, aga ei saa vist proovides käima hakata, sest läheb usasse. Ja konkreetselt MIDA KURADIT, peaosas on GETTER JAANI. You must be fuckin kidding me. Miks?! Priit Võigemast ja Liisi Koikson- teid ei ületa miski ega keski.


Mad skill, et esireas pice saab teha.

Cause life's lovely.

AAA issand. Ma pean teid mu armsad lugejad tänama ka. Sellesmõttes, et ma olen nii palju positiivset tagasisidet saanud ja mis eriti rõõmsaks teeb, et nii ootamatutelt inimestelt. Kindlasti blogin nüüd veel suurema usinusega. SUURED TÄNUD MU ARMSAD!! :)


MUUSIKA. Täna panen ma siia tegelt ühe minu jaoks vahepeal unustatud loo, aga oeh kui hea, et see täna meelde tuletati. Te PEATE seda kuulama. Kuidas saab üldse siukest muusikat teha. Mis sõnad. People help the people. VAU.

Ma nüüd üritan ennast ravida ja arvatavasti homme mind koolis ei näe. OLGE TUBLID!

Do not take yourself too seriously

TSAUUUUUU

Ma magasin täna jälle tuimalt pool päeva maha. Jälle siuke mõtlen-et-magan-tund-aega-aga-kui-näen-kella-äratamas-saadan-kuradile-sest-midagi-tähtsat-pole-niikuinii-teha. Aga vot on küll teha.

Igatahes, täna oli silmaringi avardamise, inimeste tundma õppimise ja iseenese avastamise suhtes väga imeline päev. Tõsiselt kohe.

Alustaks siis kohe Märdiga. Tõesti, mul pole sõnu kui imeline inimene ta on. Ei osanud tegelikult midagi selliselt "naljamehelt" oodata, aga ta on tõeliselt siiras ja suurepärane eeskuju. Vähemalt minu meelest.
Mõtlesime siin tegelikult ammu, et kui sa paned otsingusse Märt Avandi, siis ei tule peaaegu üldse mingeid vastuseid. Väga minimaalselt. Märt ise ütles, et see on tahtlikult nii. Ta hoiab eraelu ja tööd TÄIESTI eraldi. Niivõrd imetlusväärne, sest pole ilmselt palju selliseid kuulsuseid, kes seda suudaks. Eestis on veel kahjuks ka liiga palju mitte-millegi-pärast "kuulsusi". Märt aga näiteks igatseb päris tihti "normaalset" elu.
Fännidele nii palju, et Tujurikkuja võtteid hakatakse kohe tegema. Nüüd vaatan seda ilmselt hoopis teistsuguse pilguga, sest ta ütles, et Tujurikkujat on meeletult raske teha ja see lõbu tuleb ka nendeni alles siis kui kõik valmis on.
Mul on tegelikult 2 tundi ta juttu lindistatud ja ilmselt kui ma tunnen ennast kuidagi inspiratsioonitult, kuulan ma seda lindistust.
Mis veel? Märt Avandi jaoks on kõige suuremad  näitlejatest eeskujud Priit Võigemast, Mait Malmsten ja Sergo Vares. Imetlusväärne oli tema väga suur respekt just nende näitlejate üle. Märt on tihti mõelnud, et ilmselt ei oskaks ta päris mitut rolli nii hästi mängida, kui nemad.
Ma tahaks tema kohta tegelt nii palju rääkida. Nii lähedale ühele kuulsusele, tõelisele eeskujule, pole vist kunagi saanud, seega ei oska kohe mingit seisukohta võtta.


Minu jaoks muutus ta täiesti kardinaalselt ja sellejuures täiesti VAPUSTAVAKS inimeseks, kui ta ütles, et  "Sa pead arvama, et sa oled väga hea. Sa ei tohi arvata, et sa oled teistest parem." Vau. Nii peabki oma elu elama. Olen alati nii arvanud. Lihtsalt ei osanud seda tegelikult nii lihtsalt, aga samas ilusalt öelda.

Okei, kui kedagi huvitab, siis ma võin sellest kunagi pikemalt rääkida. aga igatahes teiste teemade juurde nüüd.

Meil on koolis üks pisikene 1.klassi tüdruk, kellel on jalad väga haiged. Ta käib konkreetselt mööda seinu ja ma olen näinud ainult ÜHEL korral, et keegi teda üldse aitab. Kurvaks teeb.
Igatahes, umbes poolteist nädalat tagasi (?) nuttis ta meie kooli peaukse juures. Läksin küsisin temalt, et mis sul juhtus ja alguses ei tahtnud ta üldse rääkida. Ilmselt mingisugune kaitserefleks ja ma saan täiesti aru ka. Lõpuks hakkas ta mind usaldama ja rääkis mis tal juhtus. Nimelt oli ta esiteks just kukkunud ja teiseks oli tal kehalise tund algamas ja õpetaja ütles, et oota siin niikaua kuni teised riietuvad (sest ta ei saa trepist absoluutselt käia) ja keegi polnud talle isegi liftikaarti andnud. Uskumatu. Aga ta käib ka muidu kehalises, kuigi ma ei kujuta ette mis ta seal teeb. No igatahes, ta pidi ju ometi kuskil riideid vahetama?! Õpetaja ei olnud talle aga selle kohta MITTE MIDAGI ÖELNUD. Lõpuks rahustasime ta maha ja tüdruku nägu oli juba naerul.

Täna läksime sööklasse ja ma nägin, et ta oli ukse ees põlvini kukkunud. Ta ei lubanud mitte kellelegi ennast aidata, kuigi tal oli abi VÄGA vaja. Läksin kohe ruttu sinna ja küsisin, et kas ma aitan sind. Ja ta lubaski ainult mul ennast aidata. Tegelikult oli see mu jaoks väga armas hetk. Hakkasin talle kätt andma, et ta äkki siis saab kuidagi püsti, aga ta ei saanud. Üldse ei saanud. Lõpuks võtsin temast nii kinni, nagu hakkaks sülle võtma ja tõstsin ta kuidagi püsti. Ah tegelt see on nii kurb teema ja mul on nii kahju, et ta on nii pisike ja peab sellist asja läbi elama. Ja päriselt, kui te näete midagi sellist juhtumas, siis PÄRISELT, te ei tohi mõelda ka, et äkki ta ikkagi saab hakkama ja äkki on kõik korras. Nii väga on tegelikult sellist abi vaja.


Nii, ühesõnaga, täna läks Karliga jälle teema nii deepiks, et Kuimet lõpuks ise ütles ka, et kuule teema on juba nii deep ja nädal alles poole peal, aga teemad ikkagi jätkusid ja ma hakkasin nii paljudele asjadele mõtlema. Aga ma ei hakka siin ühtegi teemat arutama, sest see pole minu asi neid edasi rääkida. Mul on hea meel, et mind usaldatakse.


Nüüd ma olen kodus ja mõtlen, et vau what a day. Õde ütles, et ta armastab Aleksit? ja emaga naerame ta üle.

Emps on tegelt nii tubli. Ärkas täna kell 4 ja viis issi lennujaama. Tuli koju ja hakkas mu õega tegelema. Tegi süüa ja harjutas temaga ukse lukku panemist. Lõpuks viis meid kooli ja tuli õele kooli järgi. Ma armastan oma emmet nii väga. KUI MA SUUREKS KASVAN, SIIS MA TAHAN OLLA SAMA IMELINE, KUI MINU EMME :).

Tellisime just gurlsidega veel elfist asju ja mõtlen, et peaks magama minema.

Täna oli pildistamine ka ja oi kui lambised sõbrakad. No worries.

 Oi kui palju mul selle kohta öelda oleks. Need a gurlsnight.

MUUSIKA.  Kõige lemmikum UK x-factoris hetkel. Pole üldse mingi tüüpiline ilus tüdruk, kes pmst oskab laulda ka, aga rohkem väga nagu polegi. Ta on nii siiras ja mul pole peale selle väga mingeid sõnu. Täiesti amazing. Respect, et ta oskab niimoodi sõnadesse panna oma tundeid ja teha selliseid laule. Võite 1.17 peale skippida.

HEAD ÖÖÖÖD!!! kisses

See on see kelle putukad ära sõid. Just see.

HEEEEEEEEEEEEEIIII

Today was a great day jällegi. Ma ei viitsi väga kirjutada, sest ma olen nii väss. A nats ikka viitsin.

Õde küsis täna kes on liputaja, isa vastas, et see kes nokut näitab. No eksole. Nii ta on.
Õde sai täna tünxi ka, mis on nii nukker, sest ta ei tunne raha ja suured poisid võtsid talt 5 euri ära :(

Issi palus täna, et viiksin Karli issile ühe asja ära. Läksin nende juurde. Uks oli lahti. Kedagi kodus vist ei olnud või vähemalt nad ei kuulnud mind. Jätsin selle köögilaua peale ja läksin minema. Mõtle kui ma oleks varas olnud?! Kuradi Kuimet.

Sain oma kella kätte!! Vähemalt ühe neist. Jube sitane kvaliteet on.

 

Prantsa tundides oleme Lauraga ikka õpetajad ja õpetame laulmist. Sellega seoses tuleb meelde, et issi läheb homme Prantsusmaale ja no ma ei tea kuidas hommikud olema hakkavad.

SAIN KARLI SÜNNA PILDID jeeee. Saan neid teiega jagada ka.

 Jee birthday boy musi

Gurlsidega

 Close enough modellid ühe kõrval

Mis veel? Ajasime täna oma klassijuhataja nii endast välja, et ta läks klassist välja ja on meie peale vist nüüd väga solvunud. Õigemini väga pettunud? Noh, mis sa ikka ära teed. Meie klass pakkus, et viime kingituse vabanduseks. JAH, kallikesed, seda õpetaja ootabki. KINGITUSI. Plz nagu.

Tahaks teiega igast asju veel jagada, aga need liiga top secret. MWHAHAHAHA.



GOOD NIGHT MY DARLINGS.

Kõik tüdrukud tantsivad

TSAUUUUUUUUUUUUUU

Alustan kohe sellest, et mul on nii hea tuju või siis kommide üledoos vms ja kui ma sooja panen, siis ma vabandan väga. Igatahes, ootasime täna Karliga bussi ja ma nägin Kalevi kommipoodi ja ei saanud jätta kasutamata juhust sinna minna ja kohvi komme osta ja MIDAFUCKI need võeti tootmiselt maha. SERIOUSLY? Ah, ega see mind väga ei heidutanud, ostsin mingeid uusi kohvikaid ja jooksin tagasi, kus Karl mind ootas. Nägin kohe järgmist putkat, kust mul oli kindlasti kummikomme vaja. Jaa, bussipeatuses sain neist lihtsalt normaalselt energiat. Karl ütles ka, et no sinuga on lihtne, kui nii pisikesed asjad õnnelikuks teevad. YE BUDDY.

Bussis oli väike heart to heart talk. Nagu ikka. Karl mõistab mu asju nii hästi. Hehehe. Ega ta niisama best homeboy pole.

Jõudsin koju ja emps hakkab rääkima, et Kristiina sai diplomi. Küsin, et mille eest, emps vastab, et " No neil oli reedel spordipäeval mingi ussimäng", tuleb väike paus ja mõlemad lihtsalt "TA EI KÄINUD SEE PÄEV KOOLISKI" HAHAHA. This shit just made my day. Vähemalt ei jäänud keegi ilma diplomita.

Ee koolis oli tore. Matast aru ei saa. Homme on kontrolltöö. Õnneks pole ainuke selle murega. Ja ülehomme on pildistamine ja MÄRT AVANDI. Peaks juba tegelt ta tausta uurima, aga ausalt...nii palju on teha. What else? Ee Ilona tegi tatoka, kõik on jellyd. Unustasin oma elu koju ja muidugi ka võtmed. Sain iga tund vabandada, et asjad on kapis ja kapivõti kodus. Pilte teha ei saanud, aga tegin ikkagi.

Ega rohkem ei olegi. Panen nats pilte ka.


Hennukas mõtles, et jube hea idee on Türki minna ja siis neegrina tagasi tulla. Ei olnud hea idee.

Meie mingis tunnis, ei tea täpselt millises. Pole väga vahet ka.

 Väike challenge ka teistega, et sellised muffinid pean ära tegema. Täitsa tõsiselt kohe.

 Ja mul tuli nii väga Puise igatsus. Tahaks seal koguaeg olla. Niii mõnsa.

 

MUUSIKA on tegelt juba vana, aga täna avastain video, enne oli mingi lyric video, aga pidin ikka jagama, sest enamus teavad temalt ainult I'm yoursi. See laul on päris kümnesse.

Ilusat õhtut, mu kallikesed!

Let's go crazycrazycrazy til' we see the sun

Nii, tänane postitus tuleb eilsest õhtust ehk Karli sünnast. Ma ei teinud ühtegi pilti (?/!), aga vähemalt Kikkis pildistas, nii et kui ma neid pilte kunagi näen, siis panen siia paremad palad üles ka.

Mega-mega-mega-mega-mega lahe oli. 100% kõige ajuvabam ja coolim majapidu, kus ma käinud olen, aga tegelt selliste asjadega on nii, et pidu on täpselt nii awsuum, kuidas sa ennast ise tunned ja mis seltskond on ja mis sa teed selleks, et sul täiega fun oleks.

Läksime umbes kella 8ks sinna ja kohal oli umbes 10 inimest. Noh istusime muidugi esimese asjana söögilaua taha ja hakkasime sööma. Nagu ikka. Kõik see sünnipäeva söök, mis on tegelt niii tavaline ja mida saaks igapäev süüa, maitseb sünnadel miljon korda paremini. Sõime, rääkisime vanade semudega juttu ja rahvast hakkas kogunema ja kogunema ja kogunema. Lõpuks oli meid umbes 40? No ikka päris korralikult.
Mingi hetk hakkasid KÕIK tantsima. Poisid isegi hullemini kui tüdrukud. Assa-mait, kus oli higiste rindadega poisse. Hahaha :D. Igatahes, muusika oli mega hea. Mingi hetk pandi muidugi GANGNAM STYLE peale ja no misasi see oli. Absoluutselt KÕIK tantsisid neid värdjaid samme kaasa, kaasaarvatud ma ise. No see oli niii ebanormaalselt cool lihtsalt :D.
Siis tahtsime mina ja Karl Rudimental- Feel the love'i. Rikkusime kohe päris paar head lugu sellega ära, et juhtme tagant ära tõmbasime, aga no no kurat, lõpuks see kauaoodatud laul tuli ka. Nii hea, rahvas tantsis ja laulis, nagu homme tuleks maailmalõpp. What up sauekad, te tõusite mu silmis täieõiguslikeks party-animalideks. Inimesed, kes muidu isegi ei joo, panid hullu.
See oli kõige ligilähedasem pidu nendel majapidudele usa filmides. Kõigil olid ofc red cupsid ja kui Iff ühe korraga topsi tühjaks hakkas jooma, karjusid kõik lähedal olevad inimesed JOO-JOO-JOO-JOO-JOO-JOO ja kui põhjani oli joodud, viskas ta topsi maha ja tõstis käed üles, mille tulemusel rahvas kisas ja plaksutas. What the fuck, misasja.
Kell sai mingi aeg 00.00 ehk hetk kui Iff sai officially 18. Sünnipäevalapse poolt tuli nii lahe kõne ja joomiseks kõige inspireerivam ka ilmselt. Siis hakkas muidugi normaalselt Eesti mussi tulema. Alustades Smilersist, lõpetades Entel - Tenteli lastelauludega.
Järgmisel või sellel samal hetkel? Või eelmisel hetkel? Noh igatahes millalgi olime terrassil, võinoh õigemini olime seal tegelikult pidevalt. Mina ja Kuimet vähemalt küll. Rahvas koguaeg vahetus ja me tegime seal oma skittlesitega endiselt nalja. Siis istusin maha ja üks poiss, nimesid ei nimeta, küsis, et OMG KUIDAS SA OMA SOENGUT NII TEED? Stock vastus talle oli, et mu isa on mustanahaline, päriselt ka on mhmh. Ta oli mingi :O "Su isa on nigga v? Sorri, et ma nii ütlesin, aga kas ta on siis nagu afro-ameeriklane või aafrika mustanahaline?" Vastasin, et no täitsa afro-ameeriklane. Mille peale ta ütles: "A no sellepärast sa oledki selline veidi pruunim."  No olen. Olen-olen.
Lõpuks läks aeg nii ruttu ja kell oli järsku 4 saanud. Noh, ma ei imesta ka tegelikult, sest ma olin vahepeal nii paljude inimestega nii paljudest asjadest rääkinud. Enamus jutud olid sellises PALUN-KUULA-MIND stiilis :D, aga see selleks.
Kell pool 5 jõudsin koju, ma ei kujuta ette kellega, õigemini ma ei mäleta või ei näinud ta nägu või tegelt vahet pole ka. Vähemalt olin kodus. Oh, OMA VOODI.

Ma rohkem lihtsalt ei suuda, sest mu õde karjub teises toas Koit Toome- Mälestused kaasa ja ma pean ta üle nats aega naerma.

Pilte mul pole mitte ühtegi hetkel (kuda nii ull sai), seega üritage seda kõike kuidagi ette kujutada.

Ahjaa, MUUSIKA ka. Nüüd ma lausa pean selle siia panema. Vähemalt kolm nädalat olnud igapäevane laul. Noh ja kui see telefonihelin on siis ei saa väga ilma selleta.

Ja ma pean ühe loo veel panema ja ma ei saa aru MIKS see laul praegu välja tuli? Vaata mida nad teevad seal videos. No ei, ega ma ei taha üldse niimoodi suve ja sooja. Nii naljakas on seda videot vaadata ka, kui oled seda juba lihtsalt nii palju vaadanud, et iga pisiasi silma jääb.

Love you guys.

STOP FOR A MINUTE AND SMILE

HELLO, MY LITTLE MUFFINS!

Oh boy, nüüd mul on päris palju ja pikalt rääkida. Kõigepealt pean veel mainima, et söön hetkel kommi ja lõug läks krampi ja üsna valus on.
 
Aga täna oli koolis selline tore päev, kui jällegi kunstitööks ei õppinud MITTE MIDAGI ja tuli 5. Sellesmõttes pole paha. Tunnen ennast nagu kunstiinimene. Hakkan vist boheemlaseks ka. Ja nii imelik!! Nimelt jäin geograafia tunnis magama, nagu täitsa korraks, mingiks 5 sekundiks, kuni tundsin midagi konkreetselt ÕRNA oma õlal ja see oli Maarja käsi, mis oli holy shit, kui õrn ja pehme ja nagu inglipuudutus. Päriselt ka. Ma olen vist peast soe, aga ma pole mitte kunagi midagi sellist tundnud :D. Awesome.

Enne, kui asi läheb tõsiseks on mul niii hea meel, et OLEG mulle täna helistas. Olin voodis pikali ja isegi kuulsin oma telefoni helisemas (awesome, sest ma poleks seda endale ilmselt andestanud, kui ma kuulnud poleks). Vaatasin, et mingisugune eriti imelik number helistab, aga ei osanud üldse tema kõnet oodata. Viimasel ajal on kõigil mingisugused imelikud numbrid. Noh igatahes, võtsin vastu ja ma kuulsin oma kõige kallima häält! Lihtsalt rõõmupisarad voolasid mööda põski alla. Issand kui hea. Ma igatsen sind nii väga.

Pärast tunde jäime mu emmet Ragnega ootama ja tulemuseks oli eriti deep-talk. Cause we felt like it.
Igatahes. Miks me üldse hoolime nii väga haridusest? Ilmselt on vähemalt minu puhul mingisugune tamp või nüüdseks kohustus kellegi ees, et ma PEAN heade tulemuste nimel õppima. Kasvõi näiteks mu vanaema, kes iga kord mainib, et "medaliga lõpetajad saavad ju presidendi korraldatud vastuvõtule". Aga kelle jaoks ma tegelikult õpin? Enda või kellegi teise jaoks? Tulemuste või teadmiste nimel? Ma ei oska enam ühelegi küsimusele vastata. Ma tunnen, et kuna 10. klass läks nii hästi ja kohe väga-väga hästi, siis nüüd oleks ju hilja ja kuidagi kurb ennast käest lasta. Ma ei mõtlegi mingit lasen-kõik-tunnid-üle-kuna-kool-on-pededele, vaid lihtsalt natuke pingevabamalt asju võtta. Lihtsalt nii vähe vaba aega on ja kõik see aeg mis on vaba, kulub õppimisele. Ma isegi ei oska öelda, kas midagi on kooli/õppimise pärast ka tegemata jäänud või mitte, aga kuidagi selline mõttetu tunne tekib, kui ma mõtlen mida ma siin hetkel teen. Mille või kelle jaoks? Mida ma edasi teen? Kas sellel üldse on mõtet? Ülikooli ei saa ma enivei mingisuguse kuldmedaliga, kui ma eksamid läbi kukun. See on fakt. Elu on juba näidanud, et mõnele tulevad need medalid ka lihtsalt hea näo tegemise eest. Ma nüüd ei teagi mida teha. Ilmselt ei lase ma ennast mitte kuidagi käest ära ja kui medal peaks tulema, siis ta tuleb, aga enda piinamist mingisuguse raua tüki pärast ei pea ma vajalikuks. Tahaks elama hakata ja ma tunnen, et kool seisab millelgi ees. Kes mind vähegi tunnevad, teavad, et minu jaoks on haridus äärmiselt oluline ja hetkel ei arvagi ma teistmoodi. Lihtsalt, jääb mulje nagu elu, kogemused ja loomulikult ülikool ning ala, mis mind tõeliselt huvitab, õpetaksid palju rohkem. Tegelikult ongi nii, et gümnaasiumist võtame me kaasa umbes ühe kolmandiku ja see ülejäänud tõsine jama jääb kuhugi kaugustesse. Tõsiselt, mul on VIIS korda nädalas geograafia ja sama palju ajalugu. Milleks? Mida ma teen sellega? Kui gümnaasium on vabatahtlik, siis miks pole sealsed õpitavad ained vabatahtlikud? Loomulikult peame me eluks vajalikud asjad omandama, aga VIIS korda nädalas aineid, kus ma õpin juba seda ka, mida selle aine uurijad seljas kannavad?! Milleks see vajalik on? Ma pole isegi reaalklass, et ma peaksin geograafiast KÕIKE teadma. Viiendal perioodil on viis korda nädalas keemiat ja kolmandal(?) füüsikat. What? Ma läksin humanitaari. Ma tegelen päris kindllasti tulevikus millegagi, mis eeldab humanitaarseid teadmisi. Järgmised toredad ained on kehaline ja kunst. Me peame oskama kehalises ülevalt silda, poomi ja rööbaspuude peal mingeid ebareaalseid asju. No kurat, kui ma tahan selliseid asju teha, LÄHEN MA TRENNI. Kunst. Mida me täna seal tegime? Joonistasime ÜRGAEGA. See oli nagu mingisugune 1. klassi tund. Õpime loomist ja mõtlemist. Mida kuradit. Ma tahan reedel koju minna. Kui ma tahan joonistada, lähen ma kunstiKOOLI või mõnda kunstiringi. Milleks neid aineid vaja on? Mis asi meie haridussüsteemiga toimub? Täiesti uskumatu. Kui ma tegelikult millegi pärast pahane olen, on selleks VALIKAINED. Kus seisneb valik, kui ma lihtsalt PEAN millegi vahel valima ja kella 18.00-ni koolis passima? Need ained on veel mõttetumad, kui kunst ja kehaline kokku. Ma lihtsalt OLEN seal. Nagu mul poleks mitte midagi muud teha ja kui ma lõpuks sealt ära koju jõuan, guess what ma tegema hakkan? ÕPPIMA. Mul on pikad päevad, ka ilma valikaineteta ja kui need juures on, siis on lihtsalt fml tunne. Kui meil on valikainete süsteem gümnaasiumis, siis kas me ei peakski valima nende ainete vahel, mida me õppida tahame? See on ajuvaba, et meile pannakse need tegelikult vastu tahtmist tavatundidele juurde. Awesome fuckery. Kui me sellest lõpuks välja oleme tulnud, siis Eesti riik, ma tõsiselt loodan, et sa oled uhke.
TEGELIKULT on nii, et ma pole üldse pahane ega kuri, sest sellised asjad ei saa midagi ära rikkuda.

Mis mind ja Ragnet veel imestama pani? Inimesed, kes hoolivad ainult ja ainult rahast. Nii palju, et on nõus koos elama ja tegelikult õnnetud olema, inimesega, kellel on lihtsalt palju raha. Ja mille nimel? Uute käekottide ja sportautode nimel? Mind panid see suvi imestama ja imetlema usakad, kes olid juba poolteist aastat lihtsalt üle maailma ringi trippinud. Täiega elu elanud. Just sellist, millest ma unistan. Ilma luksushotellide ja autodeta. Lihtsalt sõbralikud inimesed, näod naerul, valmis vastu võtma uusi kohti, seiklusi ja katsumusi. Asju, mis elus tegelikult loevad. Money can't buy us happiness. Ma oleks nõus lihtsalt armastusest ja naerust toituma, kui see võimalik oleks. Soe võiks ka olla ja kõht täis. Siis oleks elu imeline. Tõeliselt kohe. Oh, kui kahju on inimestest niimoodi. Samas on nii imetlusväärne, kui inimesed on ropult tööd teinud, et rikkaks saada ja lõpuks selle saavutavad. Neil on igati õigus seda nautida. Tore on see, et sellised inimesed teavad rikkuse hinda ja millise tööga see kõik on saavutatud. Mina olen niisama ka õnnelik. Rahaga või rahata. Sellel pole mingit tähtsust, kui mul on minu inimesed.

Oeh, kui deep täna sai. Võttis kohe enda ka ohkama. Ma ei osanud ennast päris tihti sõnadesse panna, aga ma loodan, et te saite midagigi aru.


Ja nüüd picukesed Ragnega tänasest ja teine pilt on nii kunstiline.

Muusika tuleb täna vana but still good sest, esiteks kui ma oma postituse läbi lugesin, siis see oli nii sobiv laul siia, teiseks, sest mina ja Karl laulame seda alati kuskil istumistel ja kolmandaks kuna jessie j-l tuleb uus album ja raamat ja mul on ta pärast nii hea meel. Laul, mis ei viska ilmselt kunagi üle.

Nüüd ma ootan HANNAT (oh how much i miss you miss you miss you) ja teeme pisikese gurlsnighti. Ja olge ikka tublid edasi ja ilusat nädalavahetust teile!!

Live while we're young

HEI TIBULINNUD!

Täna jälle small-talk ja rohkem picusid.
Täna sai jälle retsitud rebaseid vaadata ja not a single fuck was given. Piinelge-piinelge. Tegelt pole nii õelusekott. Ainult veidi.

Ma mõtlesin, et ma ei pea sellest vaheta-hambaharja-iga-kolme-kuu-tagant-muidu-kukuvad-kõik-hambad-suust-välja asjast kinni, aga AYEE siiamaani olen päris pikalt vastu pidanud. Olge te ka kindlalt nii tublid.

Mmm ja muidugi vahva, et meie koolis on mingi swaggabagga poiss, kes otsib meeleheitlikult põhjuseid, miks minuga rääkida. Pretty sad.

Meie inglisekeele õpetaja kasutab sõna CHATTERBOXES/CHATTERBOX. No what is this fuckery? Is that even a word? Põhiline on "Ann and Gerttu, the chatterboxes". Me isegi ei räägi ju...nii palju? Kasutasin oma geniaalsust muidugi ka täna inglisekeele tunnis, kui õpetaja küsis, kuidas on inglisekeeles "millegi nimel võitlema" ja ma sain üle klassi laulda " we gotta fight fight fight fight fight for this love". BUYAAA.

Tahaks Olegiga cuddlida ja telkust filme vaadata ja harjutada silma vaatamist. Love and miss you, babe.

No, that's it. Today was a great day. Kohe laulma ka.

Tänased picud:

Hotid näkid ka ja ma tundun selle esimese poisi kõrval nii paks. Pole elusees nii peenikeste jalgadega poissi näinud vist. Ja maarja on natsa loojas. Ta oli unine ja tegelt just tõusis ja silmapõletik oli ka (ta käskis seda kirjutada ja ähvardas noaga).

Muusika tuleb täna eriti masendav, aga sellegipoolest nii hea. Ma tahaks tänu sellele loole klaverit osata. Vau-vau-vau. Ärge palun nutke, sest ma olen liiga palju nutnud seda laulu kuulates.

Olge tublid mu päikesekiired! ja ma jooksen nüüd trolli peale ja lähen laulma.