TSAUUUUU
Mul pole täna JÄLLE pilte. Mis toimub? Seega täna palju juttu.
Põhimõtteliselt ma tulin koju ja lihtsalt magasin ja siin ma nüüd olen ja samas oli täna NII tore päev. Nii palju head tunnustust ja kuidagi nii palju motivatsiooni tuli sellega.
Esiteks, siis kui Märt Avandi käis meile endast ja oma tegemistest rääkimas, pidime me sellest uudisloo tegema. Alguses tundus, et noh come on, mis see siis teha ei ole? Hah, noh, kui inimene sulle ikka 2 tundi seinast-seina infot annab, siis sealt üks suund valida on ikka väga keeruline. Tegelikult saime me kõik hakkama ja vägagi hästi hakkama. Eile ja täna saime veidi tagasisidet nende lugude kohta ja õpetaja valis välja 3 lemmikut ja need saatis ta ka Märdile lugemiseks. Kuna õpetaja tahtis ühte nendest lugudest koolilehte panna, siis palus ta Avandil neist 3-st loost oma lemmik valida. Guess what?????? Märdile meeldis minu lugu!! Mu failil oli mu täisnimi, seega Märt kirjutas meilis, et "Valikut teha oli väga keeruline, aga mulle meeldis Gerttu oma kõige rohkem." Või midagi sellist. Alustan oma ajakirjaniku teed nüüd ja praegu. Miks mitte? Igatahes, on selline tunnustus igati tore :)
Teiseks, mainisin ma eile ka, et inglise keeles on täna jutustamine. Teemaks oli "Most people say that private schools provide better education than state schools." Lugesin oma monoloogi ette ja õpetaja ütles, et really good. Läksin kohale ja küsis, et kas ma tõesti mõtlesin selle ise välja? Well, yes I did. Ma ei saagi aru tegelikult, et kust selline küsimus, sest ma rääkisin oma kogemustest ja neid ma ju kuskilt maha ikka ei saa kirjutada. Noh, järelikult oli ju väga-väga hea, et ta seda küsima pidi :)
Tegin täna matemaatika töö ka järgi ja loodan, et läks hästi. Kõik sain nagu lahendatud, aga noh. Mul on megahea meel, et ma ei õppinud järeltööd pähe, sest õpetaja andis teise töö, mille ta eelmine kord teistele andnud oli ja üldiselt on sellisele asjale lootma jääda väga tobe. Teema on nüüd vähemalt ju selge.
Eile saatis emme Gustav Adolfi muusikakooli lahkumisavalduse. Oeh, tegelikult ma olen ülimalt kurb, aga mis ma teen, kui ma ei näe sellel enam mõtet? Ju siis pidi nii minema. Uued kohad ju ootavad. Vähemalt ma loodan, et ootavad. Maarja pakkus ennast ka mu lauluõpetajaks. Võiks ju samas?! Noh tegelikult on mul vedanud, et mul on palju muusikaalaseid tutvuseid ja saab head nõud küsida, et kuhu minna ja mida teha. Kõik saab korda.
Tantsima peaks ka nüüd veel minema, siis oleks kõik lilleline ja vikerkaareline.
Oi kui head on need ajakirjanduse tunnid, kus saab lihtsalt vaielda. Kõiki igalepoole saata ja oma arvamust tungivalt peale suruda. Keegi võiks välja tulla hea ideega, hakata koolis ka vaidlemist õpetama. Nii hea oleks. Kõik pinged saaks välja elada.
Ühesõnaga rääkisime täna vist kõigest. Mis on ajakirjanduses eetiline ja mis ebaeetiline. Millest võib kirjutada ja millest mitte. Kas printsess Dianast oli eetiline ajakirjanduses kajastada pilte, kus ta verisena ja surnuna oli? Kas Kate Middleton'ist oli eetiline paljaid pilte teha ja veel suurem küsimus, neid üles panna? Kelle rahakotti peaks minema Liibanonis röövitud ratturite raamatust teenitav raha? Estonia hukk. Verised videod ja pildid, surnud inimestest ja sellest kuidas nad surma said ja neile veel 37267 korda otsa sõideti ja neist lõpuks enam midagi järele jäänud polnud.
Ühesõnaga, kõik need teemad ja veel umbes sama palju teemasid, mida ma ei mäleta.
Väga karm, aga gotta love ajakirjandus.
Ma pidin Martini mussi ka veits promoma. Kuna loomade farm on hetkel väga teemakohane, siis miks mitte eksole. Kuule poiss sa päris talendikas.
http://soundcloud.com/mforager/forager-karolin-k-rre-loomade
Okei, vist on kõik. Kuigi noh stock, et kõik teemad millest kirjutada jälle lännu.
Ma siis jagan veits Jessie J-d ja ma nii ootan ta uut albumit. Selle loo kirjutas ta 10-aastaselt. Ebanormaalne.
Olge tublid kiisupojad!!!
No comments:
Post a Comment